ERASMUS päise pilt - pliiatsid

Üha rohkem jõudu koguv kodanikuaktiivsus ja kogukondlik liikumine annavad märku, et ühe isiku vastutuse ja juhtimise all olevad organisatsioonid on oma aja ära elanud. Seda enam, et Euroopas läbi viidud uuringud (ESHA 2017, UCL 2018) näitavad, et koolijuhid tunnevad ennast üksi jäetuna ja on suure pinge all. Selle pinge allikaks on reeglina väga suur vastutus ja vastandlikud ootused. Igal huvigrupil (omavalitsus, õpetajad, lapsevanemad jne) on omad nõudmised ning kõigil napib aega ja oskusi, et leida probleemidele terviklikke lahendusi. Suur pingeallikas on ka konkurentsilembene avalik arvamus, mis sunnib koole omavahel võistlema ja kujundab vastandliku arusaama, et konkurents on olulisem kui koostöö.

Koolijuhid tunnevad ennast üksi jäetuna ja on suure pinge all

Kuidas seda olukorda muuta? Mis on probleemi põhjused? Kes ja kuidas saaks koolijuhti ja kogukonda tervikuna aidata? Milline abi oleks piisav? Nendele küsimustele vastuseid otsides otsustas ELVL meeskond luua Erasmus+ projekti ja kutsus appi oma välismaised partnerid (Jyväskylän Yliopisto, Trigon Entwicklungsperatung ja European Parents’ Association). Otsustati ühiselt luua koolitusprogramm koolikogukonna koostöövõimekuse parandamiseks. Kolmeaastase pilootprojekti (2019 – 2022) asukohaks valiti Saaremaa ja põhjuseks oli kohaliku omavalitsuse ja koolikogukondade valmisolek suurte eesmärkide nimel tõsiselt pingutada. Soovi avaldanute seast valiti välja viis kooli – Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Kaali PK, Kärla PK ja Pihtla Lasteaed-algkool.

Otsustati ühiselt luua koolitusprogramm koolikogukonna koostöövõimekuse parandamiseks.

Esimese aasta jooksul oli plaan luua tippkoolitajate ja -teadlaste ühistööna koolitusprogramm ning ette valmistada 10 koolitajat Eestist ja 5 koolitajat mujalt (Austria, Sloveenia, Prantsusmaa, Taani ja Soome). Programmi loomisesse kaasati kohalikud koolijuhid, hoolekogujuhid ja omavalitsuse juhtivad haridusametnikud. Selle 30-liikmelise grupi õpi- ja tööprotsesse juhivad 3 kogenud koolitajat Saksamaalt ja 3 teadlast Soomest. Iga koolitusnädal (kokku 4 nädalat kuuenädalase vahega) otsustati lõpetada praktika päevaga (reedel) konkreetsetes koolides. Igat praktikagruppi pidi juhtima selle kooli direktor ning igas grupis osales veel hoolekogu juht, üks haridusametnik, kaks koolitajat Eestist ja üks välismaalt.

Plaan oli luua tippkoolitajate ja -teadlaste ühistööna koolitusprogramm ning ette valmistada 10 koolitajat Eestist ja 5 koolitajat mujalt (Austria, Sloveenia, Prantsusmaa, Taani ja Soome).

Alates teisest õppeaastast (2020/2021) on projektirühma eesmärk läbi koolituste (1. Hoolekogusse kandideerijate päevane eelkoolitus ning 2. Hoolekogu liikme 3-päevane baaskoolitus) ja igakuise mentorluse aidata koolijuhil tema eestvedamisel kujundada koolikogukonnas välja kollegiaalse ehk jagatud juhtimise (engl. shared or collaborative or collegical leadership) positiivne praktika. Kolmandal aastal läbivad koolitajad mentorluse, mediaatorluse ja supervisiooni neljanädalased täiendkursused ja rakendavad õpitud oskused Saaremaa koolikogukondi aidates.

Aidata koolijuhil tema eestvedamisel kujundada koolikogukonnas välja kollegiaalse ehk jagatud juhtimise positiivne praktika.

Pikemajaline eesmärk on läbi seminaride ja praktikate jõuda sinnamaani, et konkreetse kooli hoolekogu (mis koondab kõiki kooliga seotud huvigruppe) on võimeline osalema kooli jaoks oluliste otsuste tegemisel ja vastutuse võtmisel. Alates sellest on koolijuhil reaalselt võimalik otsuste tegemist delegeerima hakata. Delegeerimine omakorda teeb võimalikuks vähendada huvigruppide ja koolijuhi vahelisi pingeid. Kuna täna kehtiva seadusandluse juures jääb koolijuht ikkagi juriidiliselt vastutavaks, peab ta otsustamise delegeerimiseks usaldama hoolekogu ja teisi koostööpartnereid 100%. See usaldus saab tekkida läbi ühise õppeprotsessi ja praktilise koostöö.

Delegeerimine teeb võimalikuks vähendada huvigruppide ja koolijuhi vahelisi pingeid.

Kogukonna tasandil suhtekultuuri muutus ning reaalne võimalus otsustamise-vastutamise protsessis osaleda kaasab hoolekogu töösse uusi aktiivseid lapsevanemaid. Oma laste arengukeskkonna nimel on vanemad reeglina valmis tavapärasest rohkem pingutada. Kui niimoodi mitmeid aastaid ühiselt kogukonda üles ehitatakse, on edukogemus vääramatu. Ja pole välistatud, et mitmetest teadlikest lapsevanematest kujunevad läbi selle protsessi välja uue põlvkonna suurepärased poliitikud, kes teavad, mis väärtus on suhetel ja suhtumisel, kes on oma kätega üles ehitanud ja koos hoidnud kogukonda. Kui suurem hulk selliseid inimesi 10-15 aasta möödudes riigi parlamenti valitakse, siis ilmselt enam maaelu jätkusuutlikkuse ja kultuuri hääbumise pärast muret tundma ei pea. Seega on projekti pikaajaline eesmärk ühiskonna poliitilise kultuuri rahumeelne ümberkujundamine.

Pole välistatud, et mitmetest teadlikest lapsevanematest kujunevad läbi selle protsessi välja uue põlvkonna suurepärased poliitikud, kes teavad, mis väärtus on suhetel ja suhtumisel, kes on oma kätega üles ehitanud ja koos hoidnud kogukonda.

Strateegilise koostöö projekti käigus luuakse Trigoni Akadeemia ja Jyväskylä Ülikooliga koostöös kolm haridusasutuse kogukonna ja eriti hoolekogu vajadustest lähtuvat koolitusprogrammi, mille koostamise käigus koolitatakse välja vähemalt 10 Eesti ja 5 välismaist konsultanti. Nende ülesandeks on lasteaia- ja koolikogukondade, aga ka kohaliku omavalitsuse aitamine jagatud juhtimise printsiipide rakendamisel. Jyväskylä Ülikooli abiga töötatakse välja haridusasutuse arengu hindamise metoodika ning Euroopa Lastevanemate Liidu kaasabil soovitakse levitada koolitusprogrammi tulemusi teistesse Euroopa riikidesse.

TOIMUMISE AEG
01. september 2019 – 31. august 2022

PROJEKTIKOOD JA TOETUSE SUMMA
2019-1-EE01-KA204-051720 ja 287 168 €

TEHTUD

2017. aastal toimus Põlvamaal Eesti Lastevanemate Liidu osalusel projekt “Kool – kogukonna süda“. Eesmärgiks oli parandada kohalike kogukondade teadlikkust haridusalaste valikute tegemisel. Projekt kestis üheksa kuud ja selle käigus viidi läbi neli ühepäevast seminari koos vahekohtumistega. Tulemuseks oli Põlvamaa haridusvisioon ja -arengukava. Koolikogukonnad hakkasid “katuseraha” asemel rääkima oma rollist Põlvamaa haridusvisioonis.

28. detsember 2017 toimus esimene kokkusaamine Saaremaa vallavalitsusega. Vallajuht Madis Kallas pakkus välja, et kui leitakse 5 kooli, kelle juhid ja kogukond on valmis regulaarsete õpingute abil oma koostöövõimakust tõstma, siis on vallajuhid valmis läbi rääkima nendele koolidele asjakohase autonoomia võimaldamise osas.

31. jaanuar 2018 leidis aset esimene kokkusaamine kõigi projekti osapooltega Saaremaal. Lepiti kokku, et kõik koolid, kes soovivad hoolekogude ja terve koolikogukonna harimises kaasa lüüa, võtavad personaalselt ühendust. Viis kooli, Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Kaali PK, Kärla PK ja Pihtla Lasteaed-algkool võtsid ühendust ja avaldasid soovi oma kogukond proovile panna.

Märtsis 2018 – küsimustik koostöös Tartu Ülikooliga. Jüri Ginteri ja Liina Stammi abiga koostati hoolekogu liikmetele ja kooli juhtkonnale küsimustik, mille abil saadi üsna hea ülevaade hetkeolukorrast. Küsimustiku statistika ja kommentaarid.

17.-18. detsember 2018 – Rahvusvaheline haridusseminar “Hoolekogu kui aktiivse kodaniku arengukeskkond”, kus osales 23 aktiivset lapsevanemat, koolijuhti, teadlast, haridushuvilist ja -ametnikku. Õppejõud oli kutsutud Soomest ja Taanist. Jõuti ühise äratundmiseni, et hoolekogude ja koolijuhtide koostöö ning sellest tulenev jagatud juhtimine on küll tänases Eestis ambitsioonikas aga täitsa teostatav eesmärk.

27.-28. juuni 2019 – esimene kokkusaamine Trigoni instituudi ja Jyväskylä ülikooliga Tallinnas, et panna paika projekti uurimuslik pool. Projekti juhtgrupi loomine.

9. juuli 2019 – positiivne vastus Erasmus+ poolt

26. juuli 2019 – septembri ja novembri eelmoodulite kavandamine ja seadistamine.

Projekti tegevused

5.-6. september 2019 – projekti esimene eelmoodul Kuressaares – kokkuvõte
23. september 2019 – Skype kõne Trigoni instituudi ja Jyväskylä ülikooliga, arutati finantsteemadel (salvestus)
17. oktoober 2019 – Skype kõne Trigoni instituudi ja Jyväskylä ülikooliga, arutati
5.-6. novembri eelmooduli korraldust (salvestus)
5.-6. november 2019 – projekti teine eelmoodul Kuressaares – kokkuvõte
5.-6. detsember 2019 – 1. treeningmooduli ettevalmistusmoodul – KOKKUVÕTE POOLIK
9.-13. detsember 2019 – 1. treeningmoodul – KOKKUVÕTE TULEMAS

TULEMAS

Info täiendamisel

PARTNERID

KONTAKT

Aivar Haller

Aivar Haller
aivar@laps.ee

Te peate ise olema see muutus, mida maailmas näha soovite.

Mahatma Gandhi

Rada, mis on mõeldud sinule, ei pruugi olla nähtaval, aga see ei tähenda, et seda pole olemas.

Nick Vujicic

Mis pole kasulik mesilasperele, ei too kasu ka mesilasele.

Marcus Aurelius

Aeg on inimese väärtuslikem varandus. Kui sul ei ole midagi öelda, siis ära raiska enda ja ennekõike teiste aega.

Fred Jüssi

Peaaegu kõikides toimingutes on algus kõige raskem.

Jean-Jacques Rousseau

Võimatu on ajutine, võimatu ei ole miski.

Muhammad Ali

Ma ei saa muuta tuulesuunda, kuid ma saan sättida oma purjeid, et jõuda soovitud sihtmärki.

Jimmy Dean

Öeldakse, et armastus on parim investeering. Mida rohkem annate, seda rohkem saate vastu.

Audrey Hepburn

Üldiselt võttes on tänapäeval väärtuslik kõik see, mida ei saa guugeldada.

Valdur Mikita

Ära välista uue tõe võimalikust sellepärast, et vana tõde on sulle mugav. Elu algab sealt, kus sinu mugavus lõpeb.

Neale Donald Walsch