ERASMUS päise pilt - pliiatsid

HOOLLEKOGUDE JÕUSTAMINE

Üha rohkem jõudu koguv kodanikuaktiivsus ja kogukondlik liikumine annavad märku, et ühe isiku vastutuse ja juhtimise all olevad organisatsioonid on oma aja ära elanud. Seda enam, et Euroopas läbi viidud uuringud (ESHA 2017, UCL 2018) näitavad, et koolijuhid tunnevad ennast üksi jäetuna ja on suure pinge all. Selle pinge allikaks on reeglina väga suur vastutus ja vastandlikud ootused. Igal huvigrupil (omavalitsus, õpetajad, lapsevanemad jne) on omad nõudmised ning kõigil napib aega ja oskusi, et leida probleemidele terviklikke lahendusi. Suur pingeallikas on ka konkurentsilembene avalik arvamus, mis sunnib koole omavahel võistlema ja kujundab vastandliku arusaama, et konkurents on olulisem kui koostöö.

Koolijuhid tunnevad ennast üksi jäetuna ja on suure pinge all

Kuidas seda olukorda muuta? Mis on probleemi põhjused? Kes ja kuidas saaks koolijuhti ja kogukonda tervikuna aidata? Milline abi oleks piisav? Nendele küsimustele vastuseid otsides otsustas ELVL meeskond luua Erasmus+ projekti ja kutsus appi oma välismaised partnerid (Jyväskylän Yliopisto, Trigon Entwicklungsperatung ja European Parents’ Association). Otsustati ühiselt luua koolitusprogramm koolikogukonna koostöövõimekuse parandamiseks. Kolmeaastase pilootprojekti (2019 – 2022) asukohaks valiti Saaremaa ja põhjuseks oli kohaliku omavalitsuse ja koolikogukondade valmisolek suurte eesmärkide nimel tõsiselt pingutada. Soovi avaldanute seast valiti välja viis kooli – Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Kaali PK, Kärla PK ja Pihtla Lasteaed-algkool.

Otsustati ühiselt luua koolitusprogramm koolikogukonna koostöövõimekuse parandamiseks.

Esimese aasta jooksul oli plaan luua tippkoolitajate ja -teadlaste ühistööna koolitusprogramm ning ette valmistada 10 koolitajat Eestist ja 5 koolitajat mujalt (Austria, Sloveenia, Prantsusmaa, Taani ja Soome). Programmi loomisesse kaasati kohalikud koolijuhid, hoolekogujuhid ja omavalitsuse juhtivad haridusametnikud. Selle 30-liikmelise grupi õpi- ja tööprotsesse juhivad 3 kogenud koolitajat Saksamaalt ja 3 teadlast Soomest. Iga koolitusnädal (kokku 4 nädalat kuuenädalase vahega) otsustati lõpetada praktika päevaga (reedel) konkreetsetes koolides. Igat praktikagruppi pidi juhtima selle kooli direktor ning igas grupis osales veel hoolekogu juht, üks haridusametnik, kaks koolitajat Eestist ja üks välismaalt.

Plaan oli luua tippkoolitajate ja -teadlaste ühistööna koolitusprogramm ning ette valmistada 10 koolitajat Eestist ja 5 koolitajat mujalt (Austria, Sloveenia, Prantsusmaa, Taani ja Soome).

Alates teisest õppeaastast (2020/2021) on projektirühma eesmärk läbi koolituste (1. Hoolekogusse kandideerijate päevane eelkoolitus ning 2. Hoolekogu liikme 3-päevane baaskoolitus) ja igakuise mentorluse aidata koolijuhil tema eestvedamisel kujundada koolikogukonnas välja kollegiaalse ehk jagatud juhtimise (engl. shared or collaborative or collegical leadership) positiivne praktika. Kolmandal aastal läbivad koolitajad mentorluse, mediaatorluse ja supervisiooni neljanädalased täiendkursused ja rakendavad õpitud oskused Saaremaa koolikogukondi aidates.

Aidata koolijuhil tema eestvedamisel kujundada koolikogukonnas välja kollegiaalse ehk jagatud juhtimise positiivne praktika.

Pikemajaline eesmärk on läbi seminaride ja praktikate jõuda sinnamaani, et konkreetse kooli hoolekogu (mis koondab kõiki kooliga seotud huvigruppe) on võimeline osalema kooli jaoks oluliste otsuste tegemisel ja vastutuse võtmisel. Alates sellest on koolijuhil reaalselt võimalik otsuste tegemist delegeerima hakata. Delegeerimine omakorda teeb võimalikuks vähendada huvigruppide ja koolijuhi vahelisi pingeid. Kuna täna kehtiva seadusandluse juures jääb koolijuht ikkagi juriidiliselt vastutavaks, peab ta otsustamise delegeerimiseks usaldama hoolekogu ja teisi koostööpartnereid 100%. See usaldus saab tekkida läbi ühise õppeprotsessi ja praktilise koostöö.

Delegeerimine teeb võimalikuks vähendada huvigruppide ja koolijuhi vahelisi pingeid.

Kogukonna tasandil suhtekultuuri muutus ning reaalne võimalus otsustamise-vastutamise protsessis osaleda kaasab hoolekogu töösse uusi aktiivseid lapsevanemaid. Oma laste arengukeskkonna nimel on vanemad reeglina valmis tavapärasest rohkem pingutada. Kui niimoodi mitmeid aastaid ühiselt kogukonda üles ehitatakse, on edukogemus vääramatu. Ja pole välistatud, et mitmetest teadlikest lapsevanematest kujunevad läbi selle protsessi välja uue põlvkonna suurepärased poliitikud, kes teavad, mis väärtus on suhetel ja suhtumisel, kes on oma kätega üles ehitanud ja koos hoidnud kogukonda. Kui suurem hulk selliseid inimesi 10-15 aasta möödudes riigi parlamenti valitakse, siis ilmselt enam maaelu jätkusuutlikkuse ja kultuuri hääbumise pärast muret tundma ei pea. Seega on projekti pikaajaline eesmärk ühiskonna poliitilise kultuuri rahumeelne ümberkujundamine.

Pole välistatud, et mitmetest teadlikest lapsevanematest kujunevad läbi selle protsessi välja uue põlvkonna suurepärased poliitikud, kes teavad, mis väärtus on suhetel ja suhtumisel, kes on oma kätega üles ehitanud ja koos hoidnud kogukonda.

Strateegilise koostöö projekti käigus luuakse Trigoni Akadeemia ja Jyväskylä Ülikooliga koostöös kolm haridusasutuse kogukonna ja eriti hoolekogu vajadustest lähtuvat koolitusprogrammi, mille koostamise käigus koolitatakse välja vähemalt 10 Eesti ja 5 välismaist konsultanti. Nende ülesandeks on lasteaia- ja koolikogukondade, aga ka kohaliku omavalitsuse aitamine jagatud juhtimise printsiipide rakendamisel. Jyväskylä Ülikooli abiga töötatakse välja haridusasutuse arengu hindamise metoodika ning Euroopa Lastevanemate Liidu kaasabil soovitakse levitada koolitusprogrammi tulemusi teistesse Euroopa riikidesse.

TOIMUMISE AEG
01. september 2019 – 31. detsember 2023

PROJEKTIKOOD JA TOETUSE SUMMA
2019-1-EE01-KA204-051720 ja 287 168 €

EELLUGU

Projekt sai alguse 2006. aastal kui ELVLi toonane juhatus otsustas luua haridusasutuste hoolekogudele koolitusprogrammi, et aidata vanemaid ja koolikogukondi. Selleks, et jõuda programmiga võimalikult paljude lasteaedade ja koolide hoolekogusse, otsustati koolitada kümmekond pedagoogi. Kristiine Vahtramäe, Urve Mukk, Ly Niinelaid, Valdek Rohtma jt. läbisid koolitusprogrammi ja alustasid hoolekogude koolitamist. Programmi peaarendaja ja koolitajate koolitaja oli ELVL-i juhatuse liige Aivar Haller.

Aastatel 2006–2017 koolitati enam kui 500 kooli ja 300 lasteaia hoolekogu, mitmed neist korduvalt, sest enamasti vahetusid töötajad iga paari aasta tagant.

28. detsembril 2017 toimus esimene kohtumine Saaremaa vallavalitsusega, kus arutati võimalust luua valla kuni viiele haridusasutusele nn eristaatus, mis annaks konkreetsele hoolekogule tavapärasest suurema otsustusvabaduse. Otsustati, et kui ELVL leiab viis õpihimulist koolikogukonda, siis on valla juhtkond valmis astuma vastavaid samme. ELVL otsustas kirjutada Erasmus+ kolmeaastase rahvusvahelise projekti “Empowering od School Boards”. Projekti alustasid kaks ELVL-i juhatuse liiget – Hillar Lõhmussaar ja Aivar Haller.

31. jaanuaril 2018 kohtusid projekti autorid Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kuressaare Gümnaasiumi hoolekogude esimeeste Anton Terase ja Maris Rebeliga. Projekti eeltööna otsustati Saaremaa hoolekogu liikmete seas läbi viia küsitlus. Aivar Haller kutsus uuringu koostamisele appi Jüri Ginteri Tartu Ülikoolist. Uuringu levitamise eest vastutas Anton Teras. Märtsi jooksul vastas üle 40 osaleja, kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

24. novembril 2018 juhtis ELVL Viljandis Eesti Hariduskongressil töötuba “Lapsevanemaks olemine kui Eesti tuleviku vaimsuse kujundaja”, kus osalejad jõudsid viiele olulisele kokkuleppele:

1. Lapsevanem on võtmeisik oma lapse arengukeskkonna loomisel
2. Selleks, et uus vanemate põlvkond saaks vanema rolli paremini mängida kui varem, on vaja luua selleks sotsiaalsed tingimused.
3. Selleks, et lapsevanem saaks osaleda kooli arengukeskkonna muutmises, peab ta võtma vastutuse, osaledes otsustusprotsessides.
4. Selleks, et lapsevanem saaks osaleda otsuste tegemisel, peab ta olema haritud.
5. Vanemate harimiseks vajame riiklikku koolitusprogrammi. Märksõnadeks on: suhtlemisoskus (arenguharidus ja konfliktijuhtimine) ning kollegiaalne juhtimine.

17.-18. detsember 2018 – Toimus rahvusvaheline haridusseminar “Hoolekogu arengukeskkond aktiivse kodanikuna”. Kõnelema ja töötubasid juhtima olid kutsustus eksperdid Soomest ja Taanist.

Jyvaskylä ülikooli professor Mikael Risku, kelle haridusjuhtimise mudelid ja praktika pakuvad suurt huvi mitte ainult Euroopas, vaid ka näiteks Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Mette Hagenseniga, kauaaegne (2012 – 2018) Taani lastevanemate liidu (Skole og Forældres) president, kes oli viimased 12 aastat aktiivselt osalenud Taani hoolekogu koolitamises.

Seminar oli sissejuhatuseks pikemasse haridusinnovatsiooni protsessi ning ELVLi peamine ülesanne oli koostöös kogenud kolleegidega välismaal läbi mõelda tulevikku suunatud protsesside põhiprintsiibid ja loogika, mis sobiksid kõige paremini meie kultuurikonteksti.

Seminaril osales 24 lapsevanemate, koolijuhtide ja haridusametnike esindajat. Seminari töökeeleks oli inglise keel. Seminari korraldust toetas Haridusministeerium ja seetõttu oli seminaril osalemine tasuta. Seminaril osalejatest kujunes tulevase Erasmus+ projekti põhimeeskond.

TEGEVUSED

2017. aastal toimus Põlvamaal Projekt “Kool – kogukonna süda”, kus osales ka Eesti Lastevanemate Liit. Eesmärk oli tõsta kohalike kogukondade teadlikkust haridusvalikute tegemisel. Projekt kestis üheksa kuud ja hõlmas nelja ühepäevast seminari. Tulemuseks oli Põlvamaa hariduslik visioon ja arengukava. “Katuseraha” asemel hakkasid koolikogukonnad rääkima oma rollist Põlvamaa hariduslikus visioonis.

28. detsembril 2017 toimus esimene kohtumine Saaremaa vallavalitsusega. Vallavanem Madis Kallas pakkus välja, et kui leitakse 5 kooli, mille juhid ja kogukond on valmis oma koostöövõimet suurendama läbi tavaõppe, siis on vallajuhid valmis läbi rääkima koolidele vajaliku autonoomia võimaldamise.

31. jaanuaril 2018 toimus Saaremaal esimene kohtumine kõigi projektiga seotud osapooltega. Lepiti kokku, et kõigi hoolekogu hariduses osaleda soovivate koolide ja kogu koolikogukonnaga võetakse isiklikult ühendust. Viis kooli: Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Kaali PK, Kärla PK ja Pihtla Lasteaed-Põhikool võtsid ühendust ja avaldasid soovi oma kogukonda proovile panna.

Märts 2018 – hoolekogu liikmetele ja kooli juhtkonnale koostati Tartu Ülikooli, Jüri Ginteri ja Liina Tammi abiga küsimustik, mis andis üsna hea ülevaate hetkeolukorrast. Statistika ja märkused küsimustiku kohta.

17.-18. detsember 2018 – toimus rahvusvaheline haridusseminar “Hoolekogu arengukeskkond aktiivse kodanikuna”, kus osales 23 aktiivset lapsevanemat, koolijuhti, teadlast, haridushuvilist ja ametnikku. Lektor olid kutsutud Soomest ja Taanist. Ühiselt tõdeti, et hoolekogu ja koolijuhtide koostöö ning sellest tulenev ühine juhtimine on tänases Eestis ambitsioonikas, kuid üsna jõukohane eesmärk.

27.-28. juuni 2019 – esimene kohtumine Trigoni Instituudi ja Jyväskylä Ülikooliga Tallinnas, et selgitada välja projekti uurimispool. Loodi projekti juhtrühm.

9. juuli 2019 – positiivne vastus projekti rahastamise osas Erasmus+ poolt

27.-28. juuni 2019 – esimene kohtumine Trigoni Instituudi ja Jyväskylä Ülikooliga Tallinnas, et selgitada välja projekti uurimispool. Pärast kaks päeva kestnud põhjalikku arutelu jõuti kokkuleppele, et on vaja tagada ühtlane konsultantide tase, kes nõustaksid koolikogukondi enne teadusliku uuringu alustamist. Projekti juhtkomiteesse valiti Harald Jäckel Trigonist, Mika Risku Jyväskylä Ülikoolist, Aivar Haller Euroopa Lastevanemate Liidust, Hillar Lõhmussaar ja Tiit Urva Eesti Lastevanemate Liidust

26. juuli 2019 – juhtkomitee Skype’i koosolek, kus arutati ja lepiti kokku septembri ja novembri eelmoodulite teemad ja ajakava.

5.-6. september 2019 – esimene rahvusvaheline kohtumine Kuressaares

5.-6. september 2019 – projekti esimene eelmoodul Kuressaares. Toimus kohtumine vallajuhtidega, koolikülastused ja tutvumine koolituskohaga. Teadusalaste lepingute sõlmimine

23. september 2019 – Skype’i kõne Trigoni Instituudi ja Jyväskylä Ülikooliga, arutatud finantsteemadel

17. oktoober 2019 – Skype’i kohtumine Trigoni Instituudi ja Jyväskylä Ülikooliga, 5.-6. novembrini toimuva eelmooduli korraldamine

5.-6. november 2019 – Teine rahvusvaheline kohtumine Kuressaares. Kohtumine 50 aktivistiga, kes osalesid Saaremaa uue haridusstrateegia väljatöötamisel. Rühmatöö kaudu otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:Mida tuleks saare tänases hariduselus kindlasti säilitada ja kaitsta? Miks? Mis on üleliigne ja millest tuleks loobuda? Miks? Mida tuleks kindlasti muuta ja miks? Mis on puudu ja miks see on vajalik?

5.-7. detsember 2019 – Koolitusnädala 1 ettevalmistusmoodul

9.-13. detsember 2019 – 1. treeningnädal Kuressaares

3.-7. veebruar 2020 – 2. treeningnädal Kuressaares

14.-18. september 2020 – 3. treeningnädal hübriidina Kuressaares

2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini toimus kokku 9 veebipõhist juhtkomitee arutelu. Otsisime pingsalt lahendusi tekkinud kriisiolukorrale. Saime aru, et kindlasti ei ole enam võimalik projekti planeeritud kujul ellu viia. Projektis osalenud koolid olid kõik suure surve all ja otsisid lahendusi õppeprotsessi ümberkujundamiseks. Kriisiolukorrast lähtuvalt pidasime koolidega läbirääkimisi ja peatasime kõik planeeritud tegevused. Seda kahel põhjusel: esiteks olid kohalik omavalitsus, kooli juhtkond, õpetajad ja lapsevanemad kõik hõivatud eluliselt tähtsate ülesannete lahendamisega ning teiseks olid kõik meie programmid üles ehitatud niinimetatud kogemuslikule õppimisele, mille rakendamine on praktiliselt väga keeruline ja nõuab pikka ettevalmistust.

5. aprillil 2021 loodi projekti 16 asutajaliikme poolt esialgse missiooni jätkamise plaani kohaselt Juhtimiskultuuri Instituut, mille põhikirjaline eesmärk on luua eeldused inimese ja ühiskonna eneseteadvuse kujunemiseks kultuuri, majanduse ja õiguse valdkonnas.

16. aprillil 2021 esitlesime projekti koostöös MTÜ Mondo ning Haridusministeeriumi ja Siseministeeriumiga Ida-Ukraina lapsevanematele suunatud veebikonverentsil.

10.-14. mai 2021 – 4. treeningnädal hübriidina Kuressaares

25. juunil 2021 tutvustasime projekti Portugali (Fapoestejo) ja Hispaania (CONFAP) lastevanemate ühenduste ning Euroopa Lastevanemate Liidu ühisel veebiseminaril

27.-29. juuli 2021 – töötuba Haapses kogukonna baaskursuse väljatöötamiseks

7.-11. märts 2022 – 5. õppenädal Kuressaares

2.-6. mai 2022 – 6. õppenädal Kuressaares

19.-23. september 2022 – 7. õppenädal Kuressaares

11. november 2022 – Kolmas rahvusvaheline kohtumine Luxembourgis

12. november 2022 – Rahvusvaheline projektide kokkuvõttev konverents Luxembourgis

21.-25. november 2022 – 8. õppenädal Kuressaares

10. detsember 2022 – Rahvusvaheline projektide kokkuvõtte konverents Tallinnas

KOKKUVÕTE

Projekti tulemuslikkusele tagasi vaadates on asjakohane jagada tulemused kolme kategooriasse:

  1. Konsultantide arendamine
  2. Koostöö koolidega
  3. Muudatused juhtimises

Kolm ja pool aastat kestnud protsess tõi ambitsioonika missiooni alla kokku üle 30 oma ala eksperdi, kes kõik olid valmis end isiklikult mugavustsoonist välja suruma, luues eeldused juhtimismuutusteks haridusvaldkonnas. Nädalaks põhitöölt ära kolimine oli paljudele korralik väljakutse, kuid ilmselgelt täitis koolitus- ja õppeprotsess oma arengulise eesmärgi, sest muidu poleks me järgmise nädala moodulisse naasnud.

Koostöö koolidega oli suur muutuste keeristorm, mis algas mõni kuu pärast projekti algust pandeemia puhkemisega. Sealt edasi olid viiest koolist kaks sunnitud projektist lahkuma, et keskenduda väljakutsetele, millel oleks suurem mõju kooli ellujäämisele ja arengule sel ajal. Tänu sellele kasvasid ülejäänud kolme kooli meeskonnad ja see omakorda võimaldas meeskonnatööd täiesti uues kvaliteedis.

Juhtimise teema oli projekti läbiv fookus ja kuigi pandeemia tõttu ei jõudnud me olukorrani, kus mõnele projektikoolile oleks võinud kohalik omavalitsus anda nn eristaatuse, toimus paradigmaatiline muutus projektimeeskonna arusaamas haridusjuhtimise küsimustest. Mõistsime, et juhtimises muutuste esilekutsumiseks on vaja juhtimise asemel keskenduda juhtimise eeldustele. Avastasime, et hoolekogu juhtimise kvaliteedi kõige olulisem eeldus on lapsevanemate (enamusena) ettevalmistamine enne kooli hoolekogusse valimist ning see viis meid uue ideeni luua ja koolitada nn vanematekogusid.

Projekti kokkuvõte

HÜPOTEESID

10 hüpoteesi Saaremaa koolinõukogu projekti kohta:

  1. Kohalik omavalitsus on huvitatud kohaliku elu edenemisest ja näeb kooli kogukonna arengu keskusena.
  2. Kooli jõudmine sõltub kogu kogukonna koostööoskustest.
  3. Autoritaarne juhtimine on üha vähem kooskõlas Eesti ühiskonna praeguste ootustega.
  4. Õpingute põhjal tajuvad koolijuhid, et nad on rasketes olukordades üksi jäetud.
  5. Koolijuhtide üksindust saab leevendada kogukonna koostööoskuste parandamisega.
  6. Lapse arengukeskkonna parandamiseks on paljud vanemad valmis kooliellu rohkem panustama.
  7. Kui lapsevanemaid kaasatakse paremini koolielu mõjutavate sisukate otsuste tegemisse, paraneb koolikogukonna koostöö ja efektiivsus.
  8. Tervikliku teaduspõhise koolitusprogrammi väljatöötamine ja elluviimine loob eeldused koolitatud kogukonnaliikmete kaasamiseks oluliste otsuste tegemisse.
  9. Eesti lastevanemate võimestamise projekti “Koolinõukogude võimestamine” meeskonnal on piisav rahvusvaheline tugi ja võimekus vajaliku koolitusprogrammi loomiseks ja elluviimiseks.
  10. Konkreetse projekti elluviimine aitab viiel koolijuhil saavutada soovitud koostöö oma kogukonnas.

EESMÄRGID

Aktiivsetele vanematele ja õpilastele uue võimaluse avamine enda harimiseks, et olla kaasatud koolielus oluliste otsuste tegemisse.

Fookuse nihutamine koolikogukondade võimumängudelt koostööle.

Kooli hoolekogudest saavad kooli direktori juhtimisel kohaliku omavalitsuse usaldusväärsed partnerid.

LUBADUSED

  1. Demokraatia õppimine ja praktiseerimine algab koolist
  2. Ainult otsustajat saab vastutusele võtta
  3. Juht toob kokku õiged inimesed
  4. Ainus tõeline kasu on vastastikune
  5. Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega võimaldab kaasata suurema hulga pädevaid inimesi
  6. Kool on elukestev õpikeskkond kõigile põlvkondadele
  7. Vabatahtlik tegevus koolikogukonnas kujundab uue poliitikute põlvkonna

TULEMUSED

I KOOLITUSPROGRAMM KOOLI JUHTKONNA KOOLITAJATELE (O2)
Selle koolituse lõi Trigon Academy grupi sõltumatute konsultantide koolitamiseks. Konsultantide ülesanne on hinnata õppeasutuse olukorda ning toetada selle juhtimist eesmärgiga paremini ära kasutada kogu kogukonna potentsiaali. Peamine vahend, mida sel eesmärgil ühiselt praktiseeritakse, on kaasav juhtimine.

Esimese koolitusmooduli peamised eesmärgid olid:

  1. Koondada kokku vähemalt 16 suure potentsiaaliga tulevikukonsultanti, kes on valmis end aastaid harima, et olla praktiliseks toeks koolikogukondadele Eestis ja mujal Euroopas. See eesmärk ületati, sest uuringutes osales poole vähem konsultante.
  2. Leida jätkusuutlik koolitusvorm koostöös Trigoni Instituudi, Jyvaskyla Ülikooli, Euroopa Lastevanemate Liidu ja Eesti Lastevanemate Liiduga. Ka see eesmärk täideti ja formaat jäi üldiselt puutumata ka COVIDi perioodil.
  3. Määratleda kõigi osalejate üldine tase konsultantidena ja luua eeldused suurte erinevuste tuvastamiseks ja ühtlustamiseks mooduli esimese nelja päeva jooksul, et liikuda edasi ühise õppekava alusel ja samas tempos. Üldiselt sai eesmärk täidetud ja järgmises kolmes moodulis käsitleti peamiselt tasemeerinevusi.
  4. Tutvustada kõigile välispartneritele Eesti, täpsemalt Saaremaa kultuurilugu, et nad mõistaksid paremini, millega nad peaksid meie konsultantide ja koolikogukondade abistamisel arvestama. Eesmärk saavutati tervikliku kultuuriprogrammi abil.

Esimese mooduli koolitusraamat: ARENGU DIAGNOSTIKA 

Teise koolitusmooduli peamised eesmärgid olid:

  1. Konsultantide juhtimisalaste teadmiste ja oskuste ühendamine ning selle raames järgmiste teemade ühine käsitlemine ja praktiseerimine: tulevikuprotsessid ja visioonid, trendid ja arengud, Presencing (Otto Scharmer), disainmõtlemine, kontaktide loomine ja lepingute sõlmimine. Õppekava täideti täielikult ja eesmärk saavutati.
  2. Teine selle mooduli põhieesmärk oli käsitleda konsultandi ja mentorluse rolli. Eesmärk saavutati ning lisaks vaadati läbi konsultantide nõuete profiil ja otsuste tegemise mõõdukus.

Teise mooduli koolitusraamat: JUHTIMISE ALUSED

Kolmanda koolitusmooduli peamine eesmärk oli meeskonna arendamise komponentide tundmaõppimine ja harjutamine. Selleks arutati ja rakendati järgmisi teemasid:

  1. Otsiti vastust küsimusele, kuidas hinnata oma meeskonna arengut tahtejõu, tunnete puhtuse ja mõtte selguse kontekstis?
  2. Arutleti, mis on looduse arengu taga olev jõud?
  3. Õpiti mõistma olukorra- ja situatsioonitaju ning eristama füüsilisi, sotsiaalseid, turva- ja egovajadusi. Õpiti ka, kuidas vajaduste rahuldamine või mitterahuldamine tekitab erinevaid emotsioone ja kuidas see lõpuks käitumist kujundab.
  4. Harjutati kollegiaalsete kokkulepete saavutamist.
  5. Otsiti muutustega seotud vastupanuallikaid ja viise, kuidas vastupanu vältida või leevendada.
  6. Õpiti tundma tõhusa infoprotsessi struktuuri põhiprintsiipe ja kujunduselemente.
  7. Lõpuks saadi rohkem teada lahenduse leidmise ja otsuse tegemise protsessi peenest mehaanikast.

Kolmanda mooduli koolitusraamat: MEESKONNA ARENDAMISE ALUSED

Neljanda koolitusmooduli peamine eesmärk oli isikliku konfliktivõime parandamine ja eelduste loomine organisatsioonilise konfliktikindluse saavutamiseks. Viidi läbi põhjalik praktiliste harjutuste kompleks ja õpitud oskusi harjutati konkreetsete konfliktiprobleemide lahendamisel projekti koolides. Seetõttu võib kindlalt väita, et eesmärk saavutati, ja seda kinnitab ka hilisem praktika koolides, kus tänu omandatud oskustele oli isegi projekti viimasel aastal koolide jaoks väga kriitilisel ajal võimalik saavutada ja säilitada töörahu ning säilitada häid suhteid.

Neljanda mooduli koolitusraamat: KONFLIKTIDE LAHENDAMINE

II KOOLITUSPROGRAMM KOOLI HOOLEKOGU TAOTLEJATELE (O3)
Koolitus on loodud eesmärgiga anda koolikogukonna liikmetele ülevaade hetkeolukorrast ja nende võimalustest panustada tavapärasest veidi rohkem ja sisukamalt oma laste ja kogu kogukonna hüvanguks. Selle koolitusega saab kogukonna liige teha valiku, kas panustada vanematekogusse või pürgida kooli juhtkonna tasandile kooli nõukogus.

Koolituse teemad, struktuur ja päevaplaan
Koolituse esitlus

III KOOLITUSPROGRAMM KOOLI HOOLEKOGU LIIKMETELE (O4)
See koolitus on juba tööriist kogukonna liikmetele, kes on teinud olulise valiku. See kolmepäevane koolitus aitab kooli hoolekogusse valitutel mõista võetud vastutuse mõõdet ja harjutada rahumeelset koostööd kõigi kooli osapoolte vahel. Praktika on selle koolitusprogrammi tõekriteerium, kuna kõik õpitu peaks olema ka kohe rakendatav. Hea eeldus selleks on asjaolu, et koolituspäevade vahel on mitu nädalat igapäevaseid tegevusi.

Koolituse teemad, struktuur ja päevakava
Koolituse esitlus

IV UURIMISVAHENDID KOOLIDELE NENDE LÄHTETASEMETE JA ÜMBERKUJUNDAMISPROTSESSIDE ANALÜÜSIMISEKS (O1)Selle uuringu ja erinevate metoodikate testimise peamine eesmärk oli toetada koole ümberkujundamisprotsesside edukal juhtimisel. Selleks peavad  uurimisvahendid andma teavet transformatsiooniprotsesside ja nende mõju kohta. Sarnaselt algtaseme analüüsile kasutati nendes uuringutes segameetodeid ning need töötati välja ja viidi läbi koos osalevate koolide ja ESB koolimeeskondadega. Nende uuringute kavandamise ja analüüsi eest vastutas Jyväskylä Ülikool, kuid praktikas planeeriti, viidi ellu ja analüüsiti neid tihedas koostöös ESB koolimeeskondade ja Eesti teadusekspertidega.

Uurimistöö ja uuringu kokkuvõte

PROJEKTI TÄIENDAVAD TULEMUSED:

  1. Koostöös kirjastusega Helios tõlgiti ja anti välja Friedrich Glasli kirjutatud õpik “Konfliktide lahendamine – praktilised lähenemised, harjutused, meetodid ja mõisted“.
  2. Vastastikuse mõistmise ja koostöö memorandum (MOU), kuhu kuuluvad: MTÜ Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Euroopa Lastevanemate Liit, TÜ Juhtimiskultuuri Instituut, SA Missioonifond, Lietuvos Tėvų Forumas (MTÜ Leedu Lastevanemate Foorum) ja Jyväskylän Yliopiston Koulutusjohtamisen Instituutti (Jyväskylä Ülikooli Haridusjuhtimise Instituutti).

OSALEJAD

Esialgu oli projekti raames taotlus leida Eestist 10 konsultanti, kes on valmis läbima kolmeaastase programmi ja seeläbi saama konsultantideks, kes õpivad ja toetavad haridusasutuste arengut. Jutud programmist ning seda juhendavatest Saksa ja Soome teadlastest levisid kiiresti ning tänu sellele leidsime kümne tulevase konsultant-koolitaja asemel koguni 28 vastava valmisolekuga inimest, kellest neli olid hiljuti gümnaasiumi lõpetanud noored.

OSALEJATE NIMEKIRI:

  1. Aivar Haller Tallinn, ELVL juhatuse liige, projekti koordinaator
  2. Anita Reinbacher Trigon Academy juhtimiskonsultant
  3. Anja Köstler Trigoni Akadeemia juhtimiskonsultant
  4. Anneli Meisterson Kuressaare, konsultant
  5. Annely Zimmer Tallinn, ELVL juhatuse liige, konsultant
  6. Anton Teras Saaremaa, Ühisgümnaasiumi kooli nõukogu esimees
  7. Arja Krauchenberg, Austria, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  8. Artur Haller Tallinn, nooremkonsultant
  9. Arvydas Augustaitis Leedu, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  10. Boštjan Bobič Zabreščak Sloveenia, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  11. Emilia Sviili Jyväskylä Ülikool, teadur
  12. Eveli Nõgu Pihtla I Põhikooli kooli nõukogu esimees
  13. Harald Jäckel, Trigoni Akadeemia juhtimiskonsultant
  14. Hardy Suurpere Tallinn, konsultant
  15. Harli Uljas Kuressaare, konsultant
  16. Helen Rohumaa Tallinn, konsultant
  17. Helle Kahm, Saaremaa abilinnapea, haridusjuht
  18. Hillar Lõhmussaar Tallinn, konsultant
  19. Ieva Jokste Läti, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  20. Ingrid Leemet, Kärla kooli nõukogu
  21. Irma Väre Viljandi, konsultant
  22. Johannes Mengel Tallinn, konsultant
  23. Jürgen Mets Tallinn, konsultant
  24. Jüri Ginter Tartu, vanemkonsultant
  25. Kersti Kirs Kuressaare Gümnaasiumi õppejuht
  26. Kiur Lootus Tallinn, ELVL juhatuse liige, konsultant
  27. Kristi Saar, Pihtla II Põhikooli nõukogu esimees
  28. Kristi Sillart Noortekooli kooli nõukogu esimees
  29. Kristiina Esop Tallinn, konsultant
  30. Kristine Järsk Kaali kooli direktor
  31. Külliki Koppel Tallinn, konsultant
  32. Madis Altroff Tallinn, konsultant
  33. Madis Kallas, Saaremaa vallavanem
  34. Mai Peetsalu Tallinn, konsultant
  35. Maiu Raun, Saaremaa Vallavalitsus, haridusametnik
  36. Maral Nuridin Kasahstan, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  37. Maris Mässaja Kuressaare Gümnaasiumi kooli nõukogu esimees
  38. Marit Tarkin Noortekooli direktor
  39. Marja Pietiläinen Jyväskylä Ülikool, teadur
  40. Martin Tiidelepp Tartu, konsultant
  41. Meelis Kaubi, Saaremaa Vallavalitsus, haridusametnik
  42. Meeri Krass Tallinn, nooremkonsultant
  43. Mette Hagensen Taani, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  44. Mika Risku Jyväskylä Ülikool, teadusjuht
  45. Mikk Tuisk, Saaremaa vallavanem
  46. Moona Mengel Pärnu, konsultant
  47. Märt Aro Tallinn, konsultant
  48. Paul Priks Rakvere, konsultant
  49. Riho Kokk Rakvere, konsultant
  50. Riina Saar Pihtla lasteaed-algkool direktor
  51. Sigrid Sepp Viljandi, nooremkonsultant
  52. Sirje Ellermaa Kärla kooli direktor
  53. Taavet Borovkov Tallinn, nooremkonsultant
  54. Taavi Tuisk Kaali Kooli kooli nõukogu esimees
  55. Tiit Urva Tartu, konsultant
  56. Tiiu Kuurme Tallinn, ELVL vanemkonsultant
  57. Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi direktor
  58. Tuija Ukskoski Jyväskylä Ülikool, teadur
  59. Tõnis Tamme Tartu, nooremkonsultant
  60. Urmas Heino Heinaste Tartu, konsultant
  61. Urmas Treiel, Saaremaa vallavalitsus, haridusjuht
  62. Vaiko Hansson Pärnu, konsultant
  63. Valerie Gardette France, Euroopa Lastevanemate Liidu esindaja
  64. Viljar Aro Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor
  65. Õilme Salumäe Saaremaa Municipali

PARTNERID

  • European Parents' Association
  • Haridus- ja Teadusministeerium

KONTAKT

Aivar Haller

Aivar Haller
aivar@laps.ee

Te peate ise olema see muutus, mida maailmas näha soovite.

Mahatma Gandhi

Rada, mis on mõeldud sinule, ei pruugi olla nähtaval, aga see ei tähenda, et seda pole olemas.

Nick Vujicic

Mis pole kasulik mesilasperele, ei too kasu ka mesilasele.

Marcus Aurelius

Aeg on inimese väärtuslikem varandus. Kui sul ei ole midagi öelda, siis ära raiska enda ja ennekõike teiste aega.

Fred Jüssi

Peaaegu kõikides toimingutes on algus kõige raskem.

Jean-Jacques Rousseau

Võimatu on ajutine, võimatu ei ole miski.

Muhammad Ali

Ma ei saa muuta tuulesuunda, kuid ma saan sättida oma purjeid, et jõuda soovitud sihtmärki.

Jimmy Dean

Öeldakse, et armastus on parim investeering. Mida rohkem annate, seda rohkem saate vastu.

Audrey Hepburn

Üldiselt võttes on tänapäeval väärtuslik kõik see, mida ei saa guugeldada.

Valdur Mikita

Ära välista uue tõe võimalikust sellepärast, et vana tõde on sulle mugav. Elu algab sealt, kus sinu mugavus lõpeb.

Neale Donald Walsch