Tähtpäevade puhul on hea vaadata korraks minevikku, mis on toimunud, mida on tehtud ja jagada oma lugu. Lugusid räägiti juba iidsetest aegadest. Lugude kaudu anti edasi ja säilitati see, mis oli oluline ja väärtuslik. Milline on Eesti Lastevanemate Liidu lugu? Sellest kirjutab liidu pikaajaline eestvedaja ja juhatuse liige, mentor, juhtimiskonsultant ja koolitaja Aivar Haller.
Eesti Lastevanemate Liit loodi aastal 1998 keeleteadlase Ago Künnapi eestvedamisel. Toona oli peamine eesmärk võidelda laste füüsilise ja vaimse ülekoormuse vastu koolis. Muret tegid ebamõistlikult mahukad õppekavad, väga varasel hommikul algavad pikad koolipäevad ja rasked koolikotid. Fookus on aastate jooksul liikunud nö üksikult üldisele – oleme püüdnud paremini mõtestada riigi hariduselu kui tervikut ja tegeleda eelkõige komplekssete probleemide põhjustega. See on viinud meid erinevatesse valitsuskomisjonidesse ja ekspertkogudesse osalema üldise hariduspoliitika kujundamises ja vaimse tervise probleemide ennetamises.
Läbi kõigi nende aastate on tehtud head koostööd õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide esindusorganisatsioonidega. Ühiselt oleme peatanud nii mõnegi kesise mõjuga seaduseelnõu ja teinud 100+ ettepanekut seadusemuudatusteks. Ühiselt oleme korraldanud ka hariduslikke suursündmusi, viimati aastal 2018 olime osalised Eesti Hariduskongressi korraldamisel.
Üldisest lähtuvalt oleme läbi aastate tegelenud oma ideede praktilise ellurakendamisega ehk oleme püüdnud oma sõnad ja teod kooskõlas hoida. Alates aastast 2006 oleme organisatsioonis rakendanud kollegiaalset juhtimist ning propageerinud seda ka koolides ja lasteaedades. Oleme aastate jooksul üle Eesti külastanud enam kui 500 kooli ja 300 lasteaeda ning koolitanud seal lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja hoolekogusid. Veerand sajandit aktiivset tegutsemist on toonud liidu ridadesse üle 1600 liikme. Meist on saanud vanim ja suurim lastevanemate esindusorganisatsioon Eestis.
Aastal 2013 alustasime rahvusvahelist tegevust. Koos Läti ja Leedu lastevanemate esindusorganisatsioonidega asutasime Baltic Open Parents Alliance, mille koosseisus astusime Euroopa Lastevanemate Liidu (European Parents’ Association ehk EPA) liikmeks. Aastal 2017 sai ELVL juba EPA täisliikmeks ning allakirjutanu valiti organisatsiooni juhatuse liikmeks ning asepresidendiks hariduse valdkonnas.
Rahvusvaheline tegevus viis meid kokku mõttekaaslastega eri riikidest ja aastal 2018 tegime otsuse kirjutada koostöös Euroopa Lastevanemate Liidu, Jyväskylä Ülikooli ja Trigon Akadeemiaga (Saksa-Austria-Šveits) Erasmus+ projekti. Kolmeaastase (2019 – 2022) projekti käigus lõime kolm koolitusprogrammi koolikogukonna koostöövõimekuse parandamiseks, töötasime välja haridusasutuse arengu toetamiseks ja hindamiseks sobiliku tegevusuuringu metoodika. Protsessi käigus koolitasime välja 25 Eesti ja 5 välismaist konsultanti, kes on võimelised aitama lasteaia- ja koolikogukondadel, aga ka kohalikul omavalitsusel rakendada jagatud juhtimise printsiipe ning toetama neid organisatsioone arenguprotsessis. Projekti missiooni jätkamiseks lõime MTÜ Juhtimiskultuuri Instituudi (Institute of Leadership Culture). Euroopa Lastevanemate Liidu kaasabil valmistume järgnevatel aastatel projekti käigus loodud programme ja metoodikat levitama ka teistesse Euroopa riikidesse.
Pandeemiaga ühiskonnas kaasnenud hirm ja isolatsioon ajendasid meid laste vaimse tervisega toimuva osas suuremat selgust saama. 2020 aasta lõpus korraldasime laste vaimse tervise teemalise küsitluse ja ümarlaua, milles osalesid 21 teemaga otseselt seotud Eesti organisatsiooni. Kokkuvõte küsitlusest on siin. Alanud koostöö jätkuna läksime Riigikantselei aastasesse innovatsiooniprogrammi koos Haridusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, HARNO ja Tervise Arengu Instituudiga. Selle koostöö ja Erasmus+ projekti tulemusena jõudsime kindla veendumuseni, et meil on vaja oma organisatsiooni strateegia üle vaadata ning keskenduda järgnevatel aastatel koolide ja lasteaedade juurde lastevanemate kogude ehk vanematekogude kujunemiseks eelduste loomisele. Seni on meie fookus olnud hoolekogudel kui juhtimisorganitel, nüüd liigub see konkreetselt lastevanemate arengukeskkonna parandamisele. Paremini organiseeritud lapsevanemad saavad võtta vastutuse nii selle eest, et nende esindus hoolekogus oleks parim võimalik kui ka selle eest, et nende endi ettevalmistus laste arengu toetamisel oleks kogukondlikult toetatud.
Nii nagu mitmekesisus tagab looduse jätkusuutlikkuse, oleme veendunud, et sama loomulikku põhimõtet on vaja järgida hariduse valdkonnas. See tähendab, et iga Eesti kool (ja ka lasteaed) peaks kogukonna südamena saama ise otsustada, millistest väärtustest lähtutakse iga lapse arengukeskkonda luues ja mille alusel on võimalik öelda, et see noor inimene on nüüd küps kogukonna ja ühiskonna täisväärtusliku liikmena ellu astuma. Säärase võimekuse kujunemine eeldab teadlikult ja süsteemselt ülesehitatud lastevanemate kogukondlikku haridusprogrammi. Kogukondlikku just seepärast, et jõuda välja nende peredeni, kes seda abi kõige rohkem vajavad. Meie eesmärk on toetada kogukondi sel moel, et nad õpivad oma jõududega toime tulema ja omi abivajajaid valdavalt ise aitama.
Muidugi eeldab sellise keskkonna loomine ELVLilt head koostööd kõigi meie seniste ja täiesti uute partneritega. Et sellele väljakutsele väärikalt vastu minna, oleme suurendanud ELVLi juhatust ja esmakordselt üle pikkade aastate panustanud organisatsiooni tegevjuhtimise uuele tasemele tõstmisesse. Soovides näha meie ühiskonnas erinevate huvigruppide paremat koostööd, oleme otsustanud seda esmalt praktiseerida oma organisatsioonis – sõnade ja tegude kooskõla loob eelduse harmooniale ühiskonnas.
Aivar Haller
ELVL juhatuse liige