Search*

Haridusfoorum

 

HARIDUSFOORUM VÄIMELAS 11.-12. JAANUARIL 2008

 

Jaanuari alguses Väimelas toimunud haridusfoorumil lepiti kokku, et Eesti vajab uut haridusstrateegiat. Et jutt ei jääks ainult jutuks ja meie ind ei raugeks, kutsume üles kõiki sel teemal kaasa mõtlema, kirjutama ja rääkima.
Siinkohal leiate mõtteid, mis võiksid olla meie arutluste alguseks.
Lööge kaasa Eesti Lastevanemate arutelu listis!
Konkreetset kirjatükki kommenteerides kirjutage, palun, subjekti kohale antud kirjatüki pealkiri.

 

Lastevanemate töögrupi poolt väljapakutu

 

Foorumil jäi kõlama seisukoht, et strateegiat on vaja!
Vaja on sellist strateegiat (võtmeisikute jagatud arusaama ja kokkulepet vajalike tingimuste loomiseks põhiväärtuste järgimiseks), mida koostajad hakkavad ise ellu viima. Selleks peab strateegia olema selge ja arusaadav.

Esimene päev, 11. jaanuar 2008

Põhiväärtused:
Vastutus (vastutustunne)
Ausus (siirus)
Areng
Koostöö

Sammud põhikooli muutmiseks soovitud suunas:
1. samm
Mõtestada mis on koolis põhiprotsess? Meie ettepanek - lapse areng
2. samm Analüüsida milles toetab/ milles ei toeta praegune koolisüsteem lapse arengut?
3. samm
Kõrvaldada takistavad, teha ümber ebaotstarbekad, edendada toetavaid ning luua (lisada) puuduvad tingimused ja tegurid.

 

Milliste OECD soovituste rakendamine on Eesti puhul oluline?
1. Pakkuge kõigile head haridust* (* tõlge on veidi ebaõnnestunud ja kõlab liiga loosunglikult, kuid lastevanemate töögrupp valis selle soovituse esiletõstmise, et rõhutada alus- ja põhihariduse prioriteetseks kuulutamise vajadust), eelistades alus- ja põhihariduse taset
2. Tugevdage kooli ja kodu sidemeid, et aidata vähem võimekatel vanematel lapsi õppimises toetada
3. Kesktaseme õppes pakkuge atraktiivseid alternatiive, kõrvaldage tupikteed ja vältige väljalangevust

Täiendavad mõtted sammudest

  • Muudatustest huvitatud inimeste poolt oma põhiväärtuste teadvustamine endale ja teistele ning nendest oma tegevuses
  • hindamissüsteemi muutmine põhikoolis, et see toetaks õpilast ja ei tekitaks negatiivseid emotsioone(sh mitte numbriline)
  • teadvustada, et lapsevanemad on osa koolist, lastevanemate ja õpetajate (kooli) koostöö (jõudude ühendamine, ühised koolitused)
  • õpetaja/klassijuhataja rolli tõstmine sotsiaalse keskkonna loojana (nii õpilaste kui ka lastevanemate vahel)
  • lapsevanemate ühistegevuse toetamine

Veel täiendavaid mõtteid
1.Paradigaatiline muutus õppes on vajalik on vajalik
paradigmaatilised muutused haridussüsteemis – üleminek didaktiliselt õpetamiselt (valmis teadmiste edastamine) suunatud uurimusliku õppe (avastusõppe) rakendamine koolis, õpetaja või õpilase keskselt õppelt koostöös õppele, mis kaasab ja arendab kõiki lapsi, kindlustades nende edukaks eluks vajalikud kõrgemat järku tunnetuslikud oskused, mis on ka elukestva õppe aluseks.
2. Innustav õhkkond koolis – õnnetunne koolis: õpetaja, õpilane, pere osa – õnnelik pere
3. Emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus, töötamine ja õpetamine rühmades: õpilased õpetavad üksteist (koostöö)
4. Usaldus ja tunnustus – on edasiviivad jõud hariduses
5. Uudishimu ja loovuse säilitamine põhikoolis
6. Hindamine põhikoolis – kuidas seda muuta. Lapse arengu hindamine? Innustav hinnang? Arenguvestlus ja selle järg. Hindamise ühtne süsteem, mis toetab lapse arengut ja tunnustab saavutusi.
7. Tasakaal intellektuaalse, loova ja füüsilise aktiivsuse vahel.
8. Õpetaja ettevalmistus peab olema selline, et tagada uue paradigma elluviimine.
9. Põhikool kui kogukonna arendaja, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate koostöö ja koosõppimise vorm.
10. Õpetaja peaks olema eelkõige eeskuju ja üks vaimseid liidreid õpilastele ja kogukonnale.

Teine päev, 12. jaanuar 2008

  1. Millised on vajalikud eeldused pikaajalise haridusstrateegia koostamiseks?
    Kõigi siht- ja sidusrühmade/võtmeisikute (õpilase, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, ametnikud, poliitikud, teadlased ...). arusaam selle vajadusest
    Eesti pikaajalise strateegia olemasolu või vähemalt selle väljatöötamise sisuline töö
  2. Millised omadused peaksid soovitud haridussüsteemil olema ja kuidas neid „mõõta”?
    Selgub siis, kui on kokkulepe saavutatud (süsteemi omadused ja mõõtmisvahendid)
  3. Pikaajalise haridusstrateegia koostamise kolm esimest sammu koos lisadega
    1. Välja selgitada, miks seni ei ole strateegiat tehtud ja/või rakendatud, miks ollakse vastu. Võimalikud hüpoteesid: poliitikud jt soovivad olla iseseisvad, sõltumatud strateegias
    2.  
    3. Töörühma ja listi moodustamin
    4. Siht- ja sidusrühmade ootuste täpsustamin
    5. Olukorra analüüs sh seostamine teiste dokumentidega (õppekavad, strateegiad, seadused
    6. Luua avalikkusele võimalus strateegia kujunemise jälgimiseks (internet)
    7. See peaks olema EHF 2008 keskne teema

 

 

Ramo Pener

 

  1. Vaja on võtta vaatluse alla lapse ARENG – seda nii haridus- kui ka koolisüsteemis; lapse arengut toetavad ja pärssivad põhjused/tegevused jne.
  2. Millest sõltub lapse (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) (taand-) areng?
  3. Mis sõltub lapse arengust (arengupeetusest)?
  4. RÕK, KÕK, õppenõukogu, metoodikanõukogu, ja ainenõukogud peavad koostöös võtmeisikutega tagama ainedidaktika, metoodika ja pedagoogika/andragoogika ühtsuse.
  5. Enne muutuste juurde asumist tuleb selgesti fikseerida järgmised aspektid:
    - Mida on vaja muuta?
    - Mida ei tohi muuta?
    - Mis muutub meie tahtest sõltumata (globaliseeruvas multikultuurses ühiskonnas)? Vaja on kindlaks teha ka see, milline peaks olema muutuste suund, intensiivsus ja efektiivsus!
  6. Areneva isiksuse juures on võtmeküsimuseks tema identiteedi kujunemisele kaasa aitamine (sellest lähtub mina- ja maailmapilt, väärtushinnangud, käitumisnormid, enesehinnang jne jne).
  7. Siht- ja sidusrühmade kaasamise juures tuleb arvestada järgmise probleeme (põhjused on vaja alles avastada/täpsustada
    - võõrdumine;
    - marginaalsus;
    - rollikonflikt;
    - politikaanlus;
    - plutokraatia;
    - erakondlik ideoloogia;
    NB! Me vajame apoliitilisi (sic!) koolijuhte ja haridustegelasi!!!!!!!!!!!
  8. Ühtse haridusterminoloogia välja töötamine;
  9. Haridussüsteemi kui terviku puhul tuleb analüüsida ka ala- ja metasüsteeme;
  10. Ühiskonna ja kultuuri seostes tuleb uurida;
  11. Kuivõrd on räägitud ja räägitakse kooli kontekstis tööst ja töötamisest (väljundil peab olema tarbimist omav väärtus)? Mõiste tööõpetus ei räägi mitte midagi, kuidas õppida tööd tegema (töökultuur jne);
  12. Alati tuleb arvestada nii Looja kui looduga; see on loomingu mõistmise ja väärtustamise eeldus;
  13. Genealoogia väärtustamine UURIMISTEGEVUSES;
  14. Lahti tuleb mõtelda, mõtestada ja kirjutada järgmised mõisted: pluralism, relativism, hedonism, pragmatism ja individualism – ilma selleta pole võimalik näha ja analüüsida ühiskonna ja kultuuri vahelisi seoseid;
  15. Juhtimisparadigmades on palju patriarhaalset, haridussüsteemis aga palju matriarhaalset;
  16. Õppimise tasandil tuleb esitada endale vähemalt järgmised küsimused: miks? Mida? Kuidas? Kellest-millest?
  17. Õpimotivatsioon ja huvi võivad kaduda juba esimeses kooliastmes;
  18. Urbaniseerumine kui nähtus ja protsess!!!

Kommenteeri teemat  Eesti Lastevanemate arutelu listis!

Ramo Pener, MA pedagoogikas
15.01.2008
56 916 738
rpener@hotmail.com

Eesti Русский
 Arvamus (5)Uudiste arhiiv
 Lood elust enesest (4)Uudiste arhiiv
 Toidulaud ja... (5)Uudiste arhiiv
 Uudised (5)Uudiste arhiiv
Sisestused puuduvad
 
     
  
Elitec